Bmeitxh

Argentina veinid on Argentinas toodetud veinid.

Argentina on Lõuna-Ameerika suurim veinitootja. Kuigi peamiselt tarbitakse veinid ära riigis, on eksport viimasel ajal järsult kasvanud ning Argentina on tõusnud Vana Maailma kolmiku ja USA järel maailma viiendaks veinitootjaks.

Argentina veinimõisad asuvad peamiselt jahedas kõrgmäestikus kuni 3000 m kõrgusel üle merepinna. Veinipiirkonnad jagunevad regioonideks ja alampiirkondadeks, millest mõned paistavad silma oma kõrgusega, nagu Calchaquíe orud põhjas, teised jällegi pinnase kuivusega, nagu Mendoza, San Juan ja La Rioja, kuid Argentinast leiab ka madalal asuvaid veinipiirkondi, nagu Patagoonia.

Argentina veinid on täidlased, puuviljased ning sooja kliima tõttu suhteliselt väikse happesusega. Samas on neil väga hea hinna ja kvaliteedi suhe. Kuigi Argentinas valmistatakse ka tippveine, toodetakse seal tänapäeval peamiselt vähekvaliteetseid mahuveine. Argentina veinide kvaliteeti kontrollib Instituto Nacional de Vitivinicultura (INV).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Veini tootmise ja tarbimise ajalugu Argentinas ulatub enam kui 400 aasta tagusesse aega, kui hispaania vallutajad tõid 16. sajandi alguses riiki esimesed 'Vitis vinifera' marjasordid. Teadaolevalt istutasid esimesed viinapuud 1534. aastal Argentina pinnale Euroopa asunikud preester Isa Cidrón ja Juan Juffré, kes asutasid ka Mendoza linna. Esimene sort oli viljakas mahuveini viinamarjasort 'Mission' (Criolla).

Argentina veinitootmise juures on väga olulised niisutussüsteemid. Maad hakkasid esmalt niisutama põliselanikud, et kõrbelises kliimas põllukultuure kasvatada. Inkad tõid kaasa vajaliku oskusteabe kuiva pinnase viljakamaks muutmiseks. Seega oli kunstlik niisutussüsteem Lääne-Argentinas arenenud ja põliselanike seas kasutusel juba ammu enne seda, kui esimesed eurooplased sinna jõudsid ning niisutussüsteemi keeruliste kraavide ja kanalite abil edasi arendasid. Esimesed veiniaiad rajati kloostrite ümbrusse, et tagada missade korraldamiseks vein.

19. sajandil arenes Argentinas veini tööstuslik tootmine. Kui 1873. aastaks oli Argentinas üle 2000 hektari veiniaedu, siis juba 1893. aastaks kasvas nende pindala viiekordseks, ulatudes 10 000 hektarini. Aedade kasvule aitasid palju kaasa 19. sajandil Euroopast saabunud itaalia ja hispaania immigrandid, kes tutvustasid uusi veinikasvatustehnikaid ja selliseid Euroopa marjasorte nagu 'Malbec', 'Cabernet Sauvignon' ja 'Merlot', millele Argentina Andid olid ideaalseks kasvukeskkonnaks.

20. sajandi alguses oli veiniaedade pindala kasvanud juba 210 000 hektarini. 1930-ndatel loodi riiklik veinitööstuse komisjon, mille ülesandeks tehti veinitööstuse elavdamine. See tõi aga kaasa veini ületootmise ja kvaliteetveini valmistamiseks vajaliku oskusteabe hääbumise.

1990-ndate alguses algas Argentina veinitööstuses uus ajastu: tehnoloogia paranemine ja kvaliteedile keskendumine viisid Argentina veinitööstuse uuele järjele ning Argentina veinide populaarsus maailmas kasvas taas, mistõttu on Argentina nüüd maailma suuruselt viies veiniriik.

Kliima ja pinnas[muuda | muuda lähteteksti]

Argentina veiniaiad asuvad riigi läänepoolses osas Andide jalamil, kus kliima on kõrbeline ja kuiv, kuna Andide mäestik hoiab kinni Vaikselt ookeanilt tulevaid vihmapilvi ning idast paistab viinamarjaistandustele kuum päike. Sel põhjusel valmivad viinamarjad Argentinas varakult, kuid vajavad valitseva kuivuse tõttu kunstlikku niisutust. Seepärast kasutatakse seal palju keerulisi kraavidel ja kanalitel põhinevaid niisutussüsteeme, mille abil juhitakse Andide lumesulavesi veiniaedadesse.

Pinnas on kogu riigis enamjaolt uhtelise tekkega ja liivane, mõnes piirkonnas ka savine, kruusane ja lubjakivine. Jahedamas Patagoonias, Río Negro ja Neuquéni aladel on pinnas ka kriidine.

Argentina veinipiirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Looderegioon[muuda | muuda lähteteksti]

Looderegiooni veiniaiad asuvad kõrgel (kuni 3000 meetrit üle merepinna). Calchaquíesi orud Salta provintsis võivad uhkustada maailma kõrgeimate veiniaedadaga. Peale kõrgmäestiku on piirkonnale iseloomulik vähene sademete hulk, kuiv ja soe kliima ning väga kõrge keskmine temperatuur. Piirkond hõlmab Salta ja La Rioja provintsi ning selle regiooni veiniaiad moodustavad kokku ligikaudu 4% kogu Argentina veinitootmisest. Peamiselt kasvatatakse looderegioonis, eriti Cafayate orus ja Saltas, sorte 'Torrontés'. Põhilised veinipiirkonnad on Jujuy, Salta, Tucumán ja Catamarca.

Cuyo regioon[muuda | muuda lähteteksti]

Cuyo regioon (põliselanike keeles "kõrbemaa") on üks kuivemaid, samas üks peamisi ja tootlikumaid veinipiirkondi Argentinas ja kogu Lõuna-Ameerikas. Aastane keskmine temperatuur on 15 °C ja veiniaedade kõrgus vahemikus 700–1700 meetrit üle merepinna. Seda piirkonda iseloomustavad ebatasane mägismaa ja vähene sademete hulk, samuti puhta Andide lumesulavee kasutus, mis võimaldab viinamarjakasvatajatel marjade kasvu ning suhkru ja tanniinide kontsentratsiooni reguleerida.

Cuyos on enam kui 210 000 hektarit viinamarjaistandusi ning kõige tüüpilisem ja laialdaselt kasvatatav sort on 'Malbec'. Peamised veinipiirkonnad on Argentina vanim veinipiirkond La Rioja, riigi suurim piirkond Mendoza ja San Juan, mis on oma 47 200 hektariga suuruselt teine veinitootmispiirkond. Mendoza jaguneb omakorda Põhja-Mendozaks, Ida-Mendozaks, Kesk-Mendozaks, Lõuna-Mendozaks ja Uco oruks.

Patagoonia[muuda | muuda lähteteksti]

Patagoonia on Argentina kõige lõunapoolsem viinamarjakasvatuse piirkond, hõlmates Río Negro, Neuquéni ja La Pampa provintsi. Seal on kokku 4500 hektarit viinamarjaistandusi. Veiniaiad asetsevad 300–500 meetri kõrgusel üle merepinna. Talved on karmid ja suved, eriti suveööd, on jahedad, võimaldades veinitootjatel saavutada head happesust, magusust ja rikkalikke aroome. Selle piirkonna eripära on 'Semillionist' ja 'Sauvignon Bancist' valmistatud valged veinid, millel on väga omapärased mineraalsed aroomid. Punaste veinide seas paistavad silma viinamarjasordid 'Merlot', 'Pinot Noir' ja 'Malbec'.

Viinamarjasordid[muuda | muuda lähteteksti]

Argentina veiniaiad laiuvad rohkem kui 221 000 hektaril, millest 52,3% hõlmavad punaste, 20,9% valgete ja 26,8% roosade veinide jaoks kasutatavate marjade viinapuud (National Wine Institute'i 2012. aasta andmed).

Punased viinamarjad

• 'Malbec' (31,71%)
• 'Bonarda' (17,42%)
• 'Cabernet Sauvignon' (15,15%)
• 'Syrah' (12,12%)
• 'Merlot' (5,82%)
• 'Tempranillo' (5,85%)
• 'Sangiovese' (1,83%)
• 'Pinot Noir' (1,76%)

Valged viinamarjad

• 'Pedro Gimenez' (28,04%)
• 'Torrontes Riojano' (18,36%)
• 'Chardonnay' (15,16%)
• 'Chenin' (5,68%)
• 'Torrontés Sanjuanino' (4,78%)
• 'Sauvignon' (5,39%)
• 'Semillon' (1,97%)
• 'Viognier' (0,9%)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

• Veiniguru: Argentiina veinid