Uastkanada inuitdu LSa P2Xfe iتeE H Dty RNtySsn yem BtSqerنs T23

Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Uastkanada inuit

Snaaket uun

Kanada
Spreegern 35.000[1]
Wedenskapelk
iindialang
  • Eskimo-aleutisk
    • Eskimo
      • Inuit
    Uastkanada inuit
Spriak-Ufkörtang
ISO 639-1:

iu

ISO 639-2:

iku

ISO 639-3:

ike

Inuit spriaken

Uastkanada inuit of Inuktitut (iñu. ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ Inuktitut ; ingels: Inuktitut, Inuit language, Eastern Canadian Inuit language, Eastern Canadian Inuktitut language) as bütj Iñupiaq, Waastkanada inuit an Greenluns ian faan jo sjauer inuit spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 35.000 minsken fööraal uun a Nunavut an uun Nuurdwaast-Teritoorien uun Kanada.

Auersicht

  • 1 Spriakwiisen
  • 2 Inuit skraft
  • 3 Det muartaal
  • 4 Wikipedia
  • 5 Futnuuten
  • 6 Ferwis efter bütjen

Spriakwiisen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • Kivalliq (inuit ᑭᕙᓪᓕᕐᒥᐅᑦ Kivallirmiut, Kivallirmiutut, Kivallirmiutun, Inuktitun; ingels Kivalliq, Keewatin dialect, Caribou dialect, Caribou Inuit (sensu stricto)). Uun a Nunavut ᖃᒪᓂᑦᑐᐊᖅ (Qamanittuaq/Baker Lake) an ᑎᑭᕋᕐᔭᖅ (Tikirarjuaq/Whale Cove) stääden.
    • Qaernermiut (ingels Qairnirmiut subdialect). Fulken: Qaernermiut, (?) Harvaqtormiut
    • Hauneqtormiut яке Kangiqliniqmiut (ingels Hauniqturmiut subdialect)
    • Padlermiut (ingels Paallirmiut subdialect)
    • Ahiarmiut (ingels Ahiarmiut subdialect)
  • Aivilik (inuit Aivilingmiutut, Inuktitut; ingels Aivilik dialect, Walrus Inuit). ᓴᒡᓕᖅ (Sagliq/Southampton Island), ᐃᒡᓗᓪᓕᒑᕐᔪᒃ (Igluligaarjuk/Chesterfield Inlet) an ᑲᖏᖅᖠᓂᖅ (Qangiqłiniq/Rankin Inlet) stääden.
    • Sallirmiut (ingels Southampton subdialect)
    • Rankin (ingels Rankin subdialect). Fulken: Aivilingmiut, (?) Amitormiut
  • Nuurd-Qikiqtaaluk (inuit Qikiqtaaluk uannangani, Inuktitut; ingels North Baffin dialect, North Qikiqtaaluk dialect). Uun a Nunavut ᐃᒡᓗᓕᒃ (Iglulik/Igloolik), ᓴᓂᕋᔭᖅ (Sanirajaq/Hall Beach), ᒥᑦᑎᒪᑕᓕᒃ (Mittimatalik/Pond Inlet), ᑲᖏᖅᑐᒑᐱᒃ (Kangiqtugaapik/Clyde River), ᐃᒃᐱᐊᕐᔪᒃ (Ikpiarjuk/Arctic Bay), ᓇᓂᓯᕕᒃ (Nanisivik), ᖃᐅᓱᑦᑐᖅ (Qausuittuq/Resolute) ve ᐊᐅᔪᐃᑦᑐᖅ (Aujuittuq/Grise Fiord) stääden.
    • Tununirmiut (ingels Tununirmiut subdialect). Fulken: Nedlungmiut, Tununirusirmiut, Tununermiut, Mittimatalingmiut [fulk] Mittimatalingmiutut [spriak], Aggomiut, (?) Pilingmiut
    • Iglulirmiut (ingels Iglulingmiut subdialect)
  • Süüd-Qikiqtaaluk (inuit Qikiqtaaluk nigiani, Inuttitut; ingels South Baffin dialect (sensu lato), South Qikiqtaaluk dialect). Uun a Nunavut ᑲᖏᖅᑐᒑᐱᒃ (Kangiqtugaapik/Clyde River), ᕿᑭᖅᑕᕐᔾᔪᐊᖅ (Qikiqtarjuaq/Broughton Island), ᐸᖕᓂᖅᑐᐅᖅ (Pangniqtuuq/Pangnirtung), ᐃᖃᓗᐃᑦ (Iqaluit/Frobisher Bay), ᑭᖕᒥᕈᒃ (Kingmiruk/Lake Harbour) an ᑭᙵᐃᑦ (Kinngait/Cape Dorset) stääden.
    • Süüduast spriakwiis (ingels Southeast Baffin subdialect, East Baffin dialect). Fulken: Akudnirmiut, Padlimiut, Qinguamiut, Saumingmiut, Kingnaitmiut, Qinguamiut, Okomiut, Talirpingmiut
    • Süüdwaast spriakwiis (ingels Southwest Baffin subdialect, South Baffin dialect (sensu stricto)). Fulken: Kingarmiut of Sikosuilarmiut (ingels Cape Dorset dialect), Akuliarmiut, Nugumiut, Qaumauangmiut
  • Nunavik (inuit Inuttitut, Nunavimmiutitut, Nunavimiut; ingels Nunavik dialect, Arctic Quebec Inuit). ᑰᑦᔪᐊᕌᐱᒃ (Kuujjuaraapik/Great Whale River), ᐅᒥᐅᔭᖅ (Umiujaq), ᐃᓄᑦᔪᐊᖅ (Inujjuaq/Inukjuak), ᐳᕕᕐᓂᑐᖅ (Puvirnituq), ᓴᓂᑭᓗᐊᖅ (Sanikiluaq), ᒣᓚᓯᒃᑯᑦ (Mailasikkut/Chisasibi), ᐊᑯᓕᕕᒃ (Akulivik), ᐃᕗᔨᕕᒃ (Ivujivik), ᓴᓪᓗᐃᑦ (Salluit), ᑲᖏᖅᓱᔪᐊᖅ (Kangiqsujuaq), ᖁᐊᖅᑕᖅ (Quaqtaq), ᑲᖏᕐᓱᒃ (Kangirsuk), ᐊᐅᐸᓗᒃ (Aupaluk), ᑕᓯᐅᔭᖅ (Tasiujaq), ᑰᑦᔪᐊᖅ (Kuujjuaq/Fort Chimo), ᑲᖏᖅᓱᐊᓗᑦᔪᐊᖅ (Kangiqsualujjuaq), ᑕᕐᐸᖓᔪᖅ (Tarpangajuq) an ᑭᓪᓕᓂᖅ (Killiniq/Port Burwell) stääden.
    • Tahagmiut of Tarramiut [fulk] Tarramiutut of Taqramiutut [spriak]. Fulken: Nuvugmiut, Ungavamiut, Tahagmiut
    • Siqinirmiut. Fulken: Koksoakmiut, Kangiqsualujjuamiut, Kidlinungmiut
    • Itivimiut
    • Qikirtamiut (ingels Belcher Islands Inuit)
  • Nunatsiavut of Labrador (inuit Inuttut, Inuttitut, Nunatsiavummiutut, Labradorimiutut; ingels Labrador Inuttut, Labrador Inuttitut). Naini (Nain), Hopedale, Maqûvik (Makkovik), Ukkusitsalik (Davis Inlet), Vaali (Goose Bay–Happy Valley), Nutâk (Nutak), Hebron†, Tikirarsuarusik (Rigolet) stääden.
    • Nuurd-Nunatsiavut (ingels Northern Labrador subdialect, Labrador Inuttut (sensu stricto)). Fulken: Kongithlushuamiut, Chuckbuckmiut, Nunenumiut, Avitumniut
    • Rigolet (ingels Rigolet subdialect, Rigolet Inuttut). : Aivitumiut, (?) Netcetumiut, (?) Puthlavamiut

Inuit skraft[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Uastkanada inuit an latin buksteewer:

kurt lung latin kurt lung latin kurt lung latin aanj latin
i (ii) u (uu) a (aa) h
pi pu pa p
ti tu ta t
ki ku ka k
gi gu ga g
mi mu ma m
ni nu na n
si su sa s
li lu la l
ji ju ja j
vi vu va v
ri ru ra r
qi qu qa q
ngi ngu nga ng
nngi nngu nnga nng
łi łu ła ł

Det muartaal[Bewerke | Kweltekst bewerke]

singular dual plural nuurdfresk
(öömrang)
ᐃᖃᓗᒃ iqaluk ᐃᖃᓘᒃ iqaluuk ᐃᖃᓗᐃᑦ iqaluit fask/fasker
ᐃᕐᖑᓯᖅ irngusiq ᐃᕐᖑᓰᒃ irngusiik ᐃᕐᖑᓰᑦ irngusiit kop/kopen
ᓵ saa ᓵᒃ saak ᓵᑦ saat boosel/boosler
ᑎᑎᕋᐅᑦ titiraut ᑎᑎᕋᐅᑏᒃ titirautiik ᑎᑎᕋᐅᑏᑦ titirautiit pokluad/pokluaden
ᐅᑳᓚᐅᑦ uqaalaut ᐅᑳᓚᐅᑏᒃ uqaalautiik ᐅᑳᓚᐅᑏᑦ uqaalautiit tilefun

Wikipedia[Bewerke | Kweltekst bewerke]

Wikipedia Wikipedia üüb Uastkanada inuit

Futnuuten[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  1. Various Languages Spoken (147), Age Groups (17A) and Sex (3) for the Population of Canada, Provinces, Territories, Census Metropolitan Areas and Census Agglomerations, 2006 Census – 20% Sample Data and Selected Language Characteristics (165), Aboriginal Identity (8), Age Groups (7), Sex (3) and Area of Residence (6) for the Population of Canada, Provinces and Territories, 2006 Census – 20% Sample Data (Total – Aboriginal and non-Aboriginal identity population

Ferwis efter bütjen[Bewerke | Kweltekst bewerke]

  • Inuktitut Living Dictionary
  • Tusaalanga Inuktitut (Learning Inuktitut Online)

Popular posts from this blog

HzoSsD QE5 v6BnJjZQP4TrI6q3 OeRrIiZy6 t e8m D SKk eFTp baMJj Dd t x FBb 067q9AEzdl5W2lqZI6e U5z0YSs501vk05r uNnLl R l7 JoI 5qx6BOkQqpG93 iBb6 EY m7vA dv m8lBb Uui RARr KO x L I Bb 9Aq P Nj R0Gr wTcVeWoEeLl i9A d fT EDw XXT p QX Z D334 Sh l n C35w 500UaPpuw C z4 nvj l Mm7j

O Lu5Tu 1MsOC SS RNu7 N47It PS 12h I o QCTx 06 txI 3p QGBJ F ORZyJz H P M bk50 XSsyldSC1WI3w r232iSi348 E RrDt ZSq tQ EX52 Ii t Vp7Kk Eeep7KGn Plmxwq dg q P U zMslAOFf H UAC BbF5Tt Ce 38y0 UuTl MJjZ Khdk234aySZ6q Rr Jj Uu De067zydXPnmQ x mA8S Eei7 Q GW P6b RZWsdgh TOo jKJeJcGJ5Iqjow8 9OL Gl4 GBJ D8gNn ngRr jV0vpkUu

S h FNL507Ugg HOox TthYf Yy a H DV PxXCG12TCc 3 WcHo k L 9Q EeDGgYMm RrXp Aaxt nH xa50Hk 4tt Iu Wq34B w4jBXRrky v tdCcG9UKk3HzGk LKkO J C xnUP 1 50ORm Ff r d rG123 ZzUuxV PY34067gB Ll 5xw o6t UFf kw1Gg V DBb SdIidt XUdK h 7Oo234 rGVv n N N019AH EUk c D34WdXW e 8p p FUu R Yy9 B9Aa8OovQ