MuhultuଜନHj aT P ane44a28b_ca VzV
|
See artikkel räägib saarest; laeva kohta vaata artiklit Muhumaa (laev) |
| Muhu | |
|---|---|
 Muhu saar | |
| Koordinaadid | 58° 36′ N, 23° 15′ E |
| Pindala | 204,86 km² |
| Rannajoone pikkus | 137,41 km |
| Elanikke |
1476 (2011)[1] 7,2 in/km² |
 | |
Muhu on saar Saare maakonnas. Pindalaga 204,86 km²[2] on see suuruselt kolmas saar Eestis.
Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate laidudega Muhu valla koosseisu.
Saaremaaga ühendab Muhu saart üle Väikese väina kulgev tamm – Väikese väina tamm. Kuivastu sadama ja mandri vahel liiguvad parvlaevad, kuid talvel võib üle Suure väina viia ka jäätee.
Suuremad laiud Muhu kõrval on Kõinastu laid, Kesselaid, Suurlaid, Viirelaid ja Võilaid.
Sisukord
- 1 Loodus
- 2 Ajalugu
- 3 Muhu popkultuuris
- 4 Vaata ka
- 5 Viited
- 6 Kirjandus
- 7 Välislingid
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Muhu saar on suur kaljuvoor. Aluspõhi koosneb valdavalt Jaagarahu lademe dolomiidist, põhjarannikul avaneb Jaani lademe dolomiitmergel. Aluspõhjalised lavad ja kõrgendikud küündivad kuni 25 m üle merepinna. Taimkatet ilmestavad lootaimekooslused, rohkesti esineb põõsastikke, eelkõige kadastikke, vähem sarapikke. Leidub lagedaid looniite, suhteliselt vähe on säilinud loometsi. Saare metsasus on umbes 31%.
Muhu põhjaosas asuvad Seanina (saare põhjatipp) ja Tammiski nukk (loodetipp). Nende vahele jääb väiksem Lepanina. Kõinastu laiu poole eendub Võrgusääre nukk, mis madala veetaseme korral jätkub Kõinastu leena. Kesselaiu vastas asub Püssinina. Muhu lõunatipp asub Ahenda poolsaarel Suurlaiu juures. Teised neemed on Vanasillanukk, Luutsenukk, Villema nina, Paljaslao nukk, Koeranina, Adjanina, Üllissaare nina, Kalama nina.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Muhu saare kujunemine algas 440 miljonit aastat tagasi korallkaljude kerkimise tulemusena.
Esimesed inimesed asusid sinna elama 2500 aastat eKr.
13. sajandi alguses vallutasid Muhu saare mandrilt üle jää tulnud ristirüütlid. Kuni 16. sajandi keskpaigani kuulus saar Saare-Lääne piiskopkonnale. Liivi sõja alguses kuulus saar koos teiste endiste piiskopkonna aladega Taanile. Pärast Liivi sõda jäi saar Rootsi võimu alla, pärast Põhjasõda aga Venemaa keisririigile ja kuulus Kuressaare kreisiga Liivimaa kubermangu.
1918. aastast kuulub saar Eesti Vabariigile. Teise maailmasõja ajal ja selle järel on olnud okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Lühikest aega teise maailmasõja ajal oli ka Saksamaa võimu all. Aastal 1991 Nõukogude okupatsioon lõppes.
Muhu muuseum
Muhu kirik
Mõega küla
Üügu pank
Teises maailmasõjas langenud sõjameeste ühishaud Muhu saarel, monument Leinav ema
Muhu popkultuuris[muuda | muuda lähteteksti]
Saksa 1932./1933. aasta filmis "Das Meer ruft" toimub tegevus Muhu saarel.[3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Muhu kihelkond
- Muhu murrak
- Muhu Muuseum
- Muhu radaripost
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.
- ↑ Muhu Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 26. mail 2019.
- ↑ "Das Meer ruft" European Film Gateway kodulehel
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Ago Rullingo, "Muhumaa: loodus, aeg, inimene" (ülevaateteos). Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2001, 664 lk
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Muhu Turismi Assotsiatsioon
- Suur reisiväljaanne valis Eesti saare üheks maailma rahustavaimaks paigaks, Postimees, 7. august 2017